Kliendid

  

Kliendid - kust need veel tulevad? 👀 👀

 

Nii, mina olen igatahes valmis koristama kõigi kodusid, kontoreid ja autosid ja ka rentima oma pesurit. Kõik vajalik on olemas ja siin ma nüüd istun ja ootan, aga midagi ei juhtu….

 

Pean hakkama endale kliente otsima, kes hakkaks minu toodet ja teenust kasutama. Mina ja pean hakkama kellegile midagi pakkuma? Kust ma selle julguse küll võtan?

Rääkisin siis pesurist oma sõpradele ja tuttavatele ning  pakkusin, et teen ise ka töö ära, kui nad soovivad, sest mul oli ju vaja kogemust saada.

Läkski õnneks ja jutt hakkas levima ning esimesed kliendid tulidki läbi tuttavate. 

Aga nagu internetis suured turundus guurud räägivad, peab ühel õigel ettevõttel olema Facebook - muidu sind ei ole olemas. Loomulikult sai VerKor OÜ ka endale selle fännilehe ja lendu läks esimene krapsakas postitus pesurist. 

Praeguseks võib öelda, et pesuri rendi kliendid on tulnud läbi FB ja kodu- ning kontorikoristused ikkagi läbi kliendi soovituste. Parim reklaam ja tunnustus ju ongi kui üks klient soovitab sind järgmisele.

 

Nautike kaunist kevadet ja tundke rõõmu kõigest mida ette võtate. Mina naudin ja olen tänulik, et Te mul olemas olete.

🌞🌞🌞🌞

Koroona vaktsiini saamise mõtted!!!!

  Vaktsiini saamise mõtted.

Täna on 10. märts ja mina, aasta hiljem koroona pandeemia algusest, mõtlen, et äkki peaks võtma siiski selle riski ja vaktsiini ära tegema. 

Riski selles mõttes, et ma pole aastakümneid haige olnud ja kardan, et vaktsiin võib mu vastuoksa väga tõbiseks teha.

Istun ja arutlen perega oma kavatsuste üle. Olukord on muutunud üle mõistuse hulluks. Lasteaiad ja koolid on suletud, ettevõtted on hädas, inimesed hullumas ja kardavad. Maailm oleks justkui täis pidalitõbiseid.  Kui sul pole maski ees, kui sa ei hoia piisavat vahet, jumal hoidku kui keegi julgeb köhatada - siis oled kohe surma mõistetud. 

Ma olin nii kindel, et mina seda paganama vaktsiini ei tee, sest me ei tea sellest vaktsiinist ja tema mõjudest ju suurt midagi. 

Nüüd aga plaanin vaktsineerima minemist, sest olen kindel, et varem või hiljem jõuab see kõikide inimesteni ja saab kohustuslikuks. Võibolla ei pääse vaktsineerimata inimene enam poodigi…!!! Peale selle saavad minu kliendid südamerahus kutsuda mind oma koju või kontorisse koristama ilma, et peaks tundma hirmu nakatumise ees. 

Selle pärast, iseenda sõnu süües, kirjutasin täna perearstile kirja, et soovin saada vaktsiini. Arsti vastus tuli üllatavalt kiiresti. Öeldi, et kui vaktsiin tuleb, siis anname teada. No jääme ootama.

Teadmatuse ees on küll hirm, aga ehk saan kellegisse süstida julgust ja olla eeskujuks.

Shoping alaku!!!

 

Shoping alaku!!

 

Kuidas alustada? Kas ma teen ikka kõik õigesti? Ega ma midagi ära ei riku? Need küsimused trummeldasid peas hommikust õhtuni. Esialgu alustasingi katsetustega enda  kodus ja siis juba lähimate sõprade juures.

Kohe, kui olin saanud julgust esimestest õnnestumistest, saabus tarvikute kokkuostmise hullus. Tekstiilipesuri olin juba jõudnud osta, aga no siis oli juurde vaja kõiki erinevaid ja igat värvi lappe, lisaks pesurile  otsikuid ja vahendeid. Samuti kõik vajalik autosalongide puhastuseks. 

Lõin interneti lahti, et teen kiired ostud ja saan tööga jätkata, aga see valik - kõike on ju miljon!

Nüüd läks tõeliseks surfamiseks - tuli täpsemalt uurida, et mida ikka millisel pinnal kasutada võib. Loomulikult hakkasin kohe ka hindu võrdlema, et kust mida odavam osta ja mis te arvate, kas ostsin ikka sealt kus kõige odavam - EI! 

Naabrimees tahtis, et teeksin tal tööbussi puhtaks ja no kus sul enam aega midagi tellida. Ruttu esimesena ette sattunud bensiinijaama ja kohe asjad korvi.

Olgem ausad, enamus asju, mida veel juurde oli tarvis osta, selgus ikkagi töö käigus. Ja nii läksingi pärast esimesi tööotsi tähtsalt jälle poodi. Teadmatusest sai loomulikult ka palju mittevajalikku ostetud. 

Olin sellises seisus, et kulla poest marssisin sirge seljaga mööda ja alles tolmulappideni ja kodukeemiani jõudes lõid mu silmad särama nagu harakal. Kõik need erinevad mopid, ämbrid, korvid, niisutuspudelid, mikrofiiberlapid, teleskoop varred ja muu jõudis lõpuks minuni ikkagi läbi kogemuste ja koolituste, aga koolitustest räägin juba järgmistes postitustes.

 

Teekonna algus...

Mina olen Alla ja mulle EI MEELDI koristada...

Alustuseks tahan teile rääkida loo, kuidas ma jõudsin  koristusega tegeleva ettevõtte rajamiseni ja edaspidi lisada kasulikke ja huvitavaid postitusi minu tegemistest kasvades ettevõtjaks ja õppides koristamist armastama. 

Kõik algas aastaid tagasi mõttest, et mis saab siis, kui mu unistuste töö merel peaks lõppema!? Palju erinevaid ideid sai läbi käidud nii omapäi kui ka perega, heade tuttavatega ja nendega, kes siiani usuvad minusse.

 

Märts 2020 oli suureks tõukeks minu tänastele  ja ka edaspidistele sammudele. Pärast järjekordse vahetuse lõppu koju jõudes, pea täis muremõtteid, et ei teagi enam millal ja kas üldse saab jälle tööle tagasi, hakkasin kodus stressi maandamiseks koristama. Läksin hoogu ja laenasin tesktiilipesuri, et puhastada ka pehme mööbel ja vaibad - kui siis juba kõik!:-)

Kui elamine läikima sai löödud, olin endaga nii rahul ja muremõtete asemele tekkis küsimus. Miks ma ei võiks aidata ka teistel kodud puhtaks saada ja ise tarvikuid rentida? Kasud oleks mõlemapoolsed! Mõeldud - tehtud!

 

Ja nii see kõik algaski. Nüüdseks ongi minu koristamisest saanud pereprojekt nimega VerKor OÜ