Riski selles mõttes, et ma pole aastakümneid haige olnud ja kardan, et vaktsiin võib mu vastuoksa väga tõbiseks teha.
Istun ja arutlen perega oma kavatsuste üle. Olukord on muutunud üle mõistuse hulluks. Lasteaiad ja koolid on suletud, ettevõtted on hädas, inimesed hullumas ja kardavad. Maailm oleks justkui täis pidalitõbiseid. Kui sul pole maski ees, kui sa ei hoia piisavat vahet, jumal hoidku kui keegi julgeb köhatada - siis oled kohe surma mõistetud.
Ma olin nii kindel, et mina seda paganama vaktsiini ei tee, sest me ei tea sellest vaktsiinist ja tema mõjudest ju suurt midagi.
Nüüd aga plaanin vaktsineerima minemist, sest olen kindel, et varem või hiljem jõuab see kõikide inimesteni ja saab kohustuslikuks. Võibolla ei pääse vaktsineerimata inimene enam poodigi…!!! Peale selle saavad minu kliendid südamerahus kutsuda mind oma koju või kontorisse koristama ilma, et peaks tundma hirmu nakatumise ees.
Selle pärast, iseenda sõnu süües, kirjutasin täna perearstile kirja, et soovin saada vaktsiini. Arsti vastus tuli üllatavalt kiiresti. Öeldi, et kui vaktsiin tuleb, siis anname teada. No jääme ootama.
Teadmatuse ees on küll hirm, aga ehk saan kellegisse süstida julgust ja olla eeskujuks.